Delikaatsed isikuandmed

 Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt loetakse delikaatseid isikuandmeid andmete erikategooriaks ja oma loomult on tegemist tundlike isikuandmetega.

Delikaatseid isikuandmeid ei ole vaja kellelegi öelda ning samuti ei ole vaja kirjutada neid ka CV-sse.


Delikaatsed isikuandmed on: 

1. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2. etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3. andmed terviseseisundi või puude kohta;
4. andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5. biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
6. andmed seksuaalelu kohta;
7. andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
8. andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Delikaatsed isikuandmed - mis see tähendab ja mida see hõlmab

Mis on isikuandmete kaitse seadus?

- Isikuandmete kaitse seadus on seadus, mis kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega.  

Mis on delikaatsed isikuandmed, mida ei ole vaja kellelgi teada ning mida ei panda CV'sse kirja? 

- Delikaatsed isikuandmed on:

1.     poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;

2.     etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;

3.     andmed terviseseisundi või puude kohta;

4.     andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;

5.     biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);

6.     andmed seksuaalelu kohta;

7.     andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;

8.     andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist

Koolivideo tsenaarium

Viimane meedia tund toimus meil koos Jelgava gümnaasiumi õpetajatega, kes tulid vaatama kuidas ja mis moodi toimub meie meedia tund. Tunnis vaatasime erinevaid videosid, mis on kooli promomiseks tehtud ning otsustasime ka luua ühe Tarvastu Gümnaasiumi promova video. Ideed panime kirja menimeter lehele ning järgmiseks meedia tunniks peaks igal õpilasel olemas olema enda tsenaarium, milline võiks olla promov video Tarvastu Gümnaasiumist.
Filmis võiks olla TG kaks õpilast, näiteks üks poiss ja teine tüdruk, kes räägiks milline kool siin on (millised suunad, vaba aja veetmise võimalused, spordiringid, kunsti-ja muusikakool, TV ja raadio) ning küsida koridoris ka õpilastelt, mis neile siin kõige rohkem meeldib, kuid kõike võiks teha väikese huumoriga. Võiks teha mõne väikese naljaka intervjuu õpetajatega, et näidata teistele, et meie koolis on kõige paremad õpetajad.  Tuleks näidata videos mis on meie koolil olemas, mida teistel ei ole, näiteks 3D printer (videos printida sellega mingi väike asi), iPadid, disckgolfi rada, skatepark. Tasuta õppimise võimalus + mittestatsionaarne, tasuta õpikud ja töövihikud, tasuta lõuna, jõusaali kasutamise võimalus. Video lõppu võiks lisada TG traditsioone, näiteks õpetajate päev, rebastenädal, Turuplats, Stiilinädal, Sommercamp. Video lõpus võiks terve koolipere öelda "Ootame teid siia õppima"

Manipulatsioon

Manipulatsioon on üks tuntumaid võtteid reklaamis, et panna inimesi kindlat toodet ostma. Siinkohal toon kaks näidet.



Esimese puhul pole kahtlustki, et tegu on manipulatsiooniga. Tahetakse panna uskuma, et kui sa piima ei joo, siis sa oled nii nõrk, käed kukuvad otsast.

Teine video on küll pööratud naljaks, aga minu arvates on ikkagi tegu pigem manipulatsiooniga. Tahetakse panna uskuma, et kui sa ei kanna push-up rinnahoidjat, siis näed välja nagu mees. 

Manipulatsioon

Videos näidatakse, kuidas manipuleeivad reklaamid inimestega. On ju selge, et reklaamid peavad ennast ära tasuma sellega, et inimesed ostaksid tooteid või teenuseid. Siin selles videos on näidatud erinevaid võimalusi. Näiteks kasutatakse reklaamides kuulsusi, nad peavad naeratama, neid photoshopitakse ilusamates. Kõik ikka selleks, et reklaam müüks. Vaadake ise:

Ajakirjanduse piirid

Avalik ruum ja eravaldus:
Avalikus ruumis võib inimesi filmida ja pildistada ilma luba küsimata.
Link

Piirangud:
Puudega inimesed
Pagulased/"erinevad" inimesed
Traagilised sündmused
 Link

Poolavalik ruum (kool, haigla, arestimaja, kino, teater, kohvik, muuseum): kehtivad piirangud, võib pildistada/filmida loa olemasolul.
Link

Privaatne:
Kodu
Pere
Eraelu
Millal võib?:
Võib pildistada/filmida loa olemasolul
Kuriteo takistamiseks
Kellegi vabaduse kaitseks
Link

Inimeste erinev staatus:
Avaliku elu tegelased (poliitikud, näitlejad, president, lauljad) Link
Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses
Eksperdid
Tavalised inimesed Link
Kaitsetud inimesed (haiged inimesed, lapsed)

Süldijutt

Elasid kord kaks poissi, kes olid äsja kooli lõpetanud ja tahtsid ülikooli asemel hoopis enda äri ajada. Niisiis said nad ühel ilusal suveõhtul pargis kokku, et äriideid välja mõelda ja neist sobivaim leida. Alguses mõtlesid nad lilli kasvatada ja neid müüma hakata. See aga oleks kujunenud vaid hooajaliseks ning ideesse süvenedes poleks see ka erilist väljakutset poistele pakkunud. Poisid mõtlesid pingsalt veel igasuguseid ideid välja, millest aga endiselt ei paistnud ükski sobivat. Lõpuks pakkus üks poistest välja, et võiks hakata ise sülti keetma ja seda mõistliku hinna eest ülikooli tudengitele müüa. See tundus mõlema poisi jaoks väärt idee, sest ega tudengitel enamasti erilisi toiduvamistamisoskusi pole või siis napib lihtsalt kooli kõrvalt aega, et ise kogu aeg midagi head valmistada jõuaks. Mõeldud-tehtud ja nii alustasidki poisid enda idee realiseerimist juba järgmisel päeval. Osteti kokku vajalik kraam süldi valmkistamiseks ning asuti vaaritama. Samal ajal tegeleti ka reklaamiga ning üsna pea teadsid kõik tudengid, kust saab soodsalt süüa. Poistel läks äri hästi ja kui nad surnud ei ole, siis müüvad nad veel tänapäevalgi ülikooli tudengitele sülti. 

Sült

Metsas oli maja, mis näis kui piparkoogi maja, kus elas nõid Hansu ja Grete muinasloos. Kuid 

imelik näis see, et maja oli tunduvalt suurem. Maja korstnast ei tulnud ka suitsu, aknaluugid 

olid kinni ning ukse ees oli luud. Ometi võttis 17- aastane nägus prints julguse kokku ning 

astus sisse. Vaatas, et söögilauale on jäetud karp sülti. Roheliste lehetükkidega. Karbil oli 

kirjas, et see olevat kanepisült. Prints polnud kunagi oma elus sülti söönud, ta ei teadnudki 

mis see olla võiks. On vaid kuulnud kanepist, et sellest tehakse õli. Poiss puutus sõrmega 

sülti, tundus kahtlaselt vetruv ollus. Prints ei hoolinud sellest ning sõi hoolega. Mõne aja 

pärast ta tundis peapööritust ning läks teise tuppa. Istus toolile, kiiktoolile. Käis üks kõva 

praks ja tool katki oligi. Ta ehmus ning jooksis teisele korrusele. Seal oli kolm voodit. 

Esimesel voodil tundis ta ennast ebakindlalt, teine oli liiga lühike, kuid kolmas oli täpselt 

paras, kuid katki. Nii ta voodist padja kaasa võttis ning läks söögilaua alla magama. Järsku 

kuulis ta sammumist, mis lähenes majale. Kolm karu tulid tagasi. Isa, ema ja poeg. Mama oli 

rääkinud meestele, et ei ole tarvis keeta kanepisülti, kuid kus sa meestele siis vastu saad. 

Mama teadis kohe, et küll keegi neile jälile jõuab ning äri kinni paneb. Kogu karuperekond oli 

segaduses ning mõtlesid, et pakivad oma süldid ning otsivad uue metsa. Kuid oh ei, kõik oli 

hoopis vastupidi. Printsile meeldis sült tohutult ning palkas karuperekonna endile sülti 

keetma. Sellest hetkest töötavad karud lossis ning keedavad iga päev tuhandete kilode viisi 

sülti kuninglikule meesperele. Sellest süldist on saanud nii igapäevatoit kui ka piduroog. 

Karud on küll väsinud, kuid keedavad sülti tänini.

Fotod

 Fotol on hea paigutus, kuusk on täpselt keskel ja jääb kenasti esiplaanile. 

Fotol on tabatud poissi väga hea nurga alt, samuti on paigutus jäänud kenasti vasakule. 

Fotol on võililled, mis on jäänud väga hea teravusega ja tulevad hästi esile.

Kuldne kesklõige ja muud

"Kollane tulp lilleaias" - meeldib, sest värvid on erksad ja kevadised, samas on ka kuldne kesklõige.

Fotol on näha liikuvust ja tegevust, tüdruk istub ning on näha, et on kohe tulekus uus tegevus. Samas on ka pildil poiss, kellel on selline positsioon, et teeb midagi. 

Fotol on väga hästi näha liikuvust. Jalgade asend on hea ning samamoodi kuldne kesklõige! 

Väga kevadised värvid, lill on pildi keskmes. 

Värvitoonid sobivad kokku, vari on väga hästi näha ning toob kontrasti esile. Kuldne kesklõige! ;) 

TNS Emor ja Eesti Ajalehtede Liit

1. a)Kõige loetavam riiklik päevaleht on Postimees

Maakonnaleht on Pärnu Postimees
Üleriiklik nädalaleht on Maaleht

Tasuta lehtedest loetakse enam Severnoje Poberežje Ekstra

           b)Antud populaarseid ajalehti üldiselt ei loe, kuid vahel harva sirvin Maalehte

2. a). populaarne kanal on ETV, teisel kohal on Kanal 2 ja kolmas on TV3

   

Nr	Saade	Kanal	Vaatajaid (tuh)	Vaatajaid (%)
1	EESTI VABARIIK 97. PRESIDENDI VASTUVÕTT	ETV	323	26.5
2	EESTI VABARIIK 97. KAITSEJÕUDUDE PARAAD NARVAS	ETV	253	20.8
3	EESTI LAUL 2015. FINAAL	ETV	250	20.6

   

   b) Ise olen vaadanud ETV-st Eesti laulu finaali ja ka 2. poolfinaali. Ka Mandariinid vaatasime kogu perega.
Kanal2 saadetest olen juhtumisi vaadanud “Pilvede all”

TV3-st “Selgeltnägijate tuleproovi”, “Me armastame Eestit”

Arvamus uudistest

Tagatisraha suurenemine hoogustas taara tagastamist märgatavalt

Minu arvates teksti põhimõtte ei kattu antud teksti pealkirjaga. Teksti sisu peab klappima ka antud pealkirjaga, kuid seda antud tekst ei teinud.

http://tarbija24.postimees.ee/3076507/tagatisraha-suurenemine-hoogustas-taara-tagastamist-margatavalt#comments

Vaata, millised automargid ei läbi kõige sagedamini tehnilist ülevaatust

Artikkli pealkiri viitab sellele, et näidatakse tehnilisi probleeme autodel. Kuid tegelikkuses pole see nii, teksti sisu järgi toodi just välja need autod mis pole tehniliselt nii rikkis. 

http://tarbija24.postimees.ee/3074925/vaata-millised-automargid-ei-labi-koige-sagedamini-tehnilist-ulevaatust#comments

Teadlased: kass on isekas, tuim ja ohtlik!

Minu arvates pole see usutav teema, kuigi ajakiri võib väita et teadlased on selle välja uurinu, tekib kahtlus, kui artikklis on väja toodud, et kass on keskkonnakatastroofid. See pole loogiline, kuna selles aspektis võiksime vaadelda ka koeri. Teadlased peaksid võrdlema ka teisi loomi, ei saa vita et kassid on koheselt keskkonnakatastrofid. Samuti artikklis välja toodud punkt, et kassid võivad inimese hulluks ajada, ka seda ei saa võtta usutavalt.

http://www.ohtuleht.ee/658714/teadlased-kass-on-isekas-tuim-ja-ohtlik

Postimees vs õhtuleht

30.03.2015
Postimees		Õhtuleht
Kannatanud räägivad Türgis toimunud bussiõnnetusest, milles hukkus üks eestlane	81	Kas tõesti peab ootama seni, kuni laps kellegi maha lööb?	191
Kadri Simson võtab ajutiselt Keskerakonna juhtimise enda kätte	74	Restoran esitas sööjaile õigest neli korda suurema arve	177
Rõivas: koalitsioonileping võiks olla kokku räägitud suureks reedeks	40	KRISTJAN JÕEKALDA ELUST VIIMSIS MERE KALDAL: olen rämedalt pangale võlgu	88
Türgi reisi vahendaja: juht võis manöövriga päästa bussitäie rahvast	30	Eesti mees võitis lihasööjabakteri: Haiglas lükati lauale ja nuga sisse!	75
IRL esitab riigikogu aseesimeheks Helir-Valdor Seedri	27	Edgar Savisaarele tehakse täna järjekordne operatsioon	50
		23 TUNDI ÖÖPÄEVAST KORSETIGA: naine, kel hiiglaslikud rinnad, laiad puusad ja sipelgat meenutav piht	13
		Kui klient näppab poest, siis on varas! Kui pood näppab kliendilt, siis on ta mis?	121
		Surmalennuki piloot Lubitz oli õnnetuse päeval haiguslehel, kuid varjas seda	114
		TÄIELIK IME: Rootsi jalgpallimeeskond pääses napilt surmalennult	15

Meediakasutus

Meediakasutus

Tänapäeval on erinevaid meediaallikaid väga palju ja iga inimene on valinud endale kõige sobivama, kust saada infot.

Hetkel olen ma 17 ja peamised meediaallikad mulle on igasugused erinevad ajalehed, näiteks Sakala, Õhtuleht ja internetis Delfi. Erinevad ajakirjad, kust informatsiooni saan, on Imeline Teadus, Kroonika, Mari, Pere & Kodu ning harvemini ka Top Gear Eesti. Raadiot ja telekat ma uudisteallinaka ei kasuta, pigem käib raadio taustaks, kui ma midagi teen ja telekast vaatan ainult sarju. Uusmeedia vallast kasutan internetti. Internetis näiteks veebiajalehed, otsingumootor google, vikipeediast leitav info, gmaili ja hotmaili tulevad teatised ja uudised. Suhtluportaalid mida ma kasutan, on maailmakuulus facebook, twitter, ask.fm, instagram

Kui minu ema oli 18..

siis telekas oli üks peamisi allikaid, kust sai info. Sel ajal oli vaid 1-2 kanalit. Eesti Televisoon oli kanal, mis oli kõigil inimestel olemas, kes omasid telekat. Teine kanal oli Kesktelevisoon, mis oli vene keeles. Seda kanalit sai vaadata siis, kui osteti juurde plokk, mida kutsuti detsimeetriplokiks. Detsimeetriplokk muutis detsimeeterala meeter alaks.

Ajalehed ja ajakirjad olid omamoodi tähtsal kohal. Ajalehtedeks olid Tee Kommunismile, Rahva Hääl ja Noorte hääl. Ajakirjadeks olid Nõukoguse Naine, Pioneer ja lastele Täheke.

Järgmiseks infoallikas oli raadio. Stereoraadio, Vikerraadio ja Esimene Programm olid raadiokanalid, mis eksiteerisid sellel ajal, pealekauba veel erinevad Vene kanalid.

Sel ajal sai ka kino nimetada meediaallikaks, sest propageeriti venemaa usulisi filme. Lähim kino ema kodukohale oli Abja-Paluojas.

Kui minu vanaema oli 18..

siis oli vaid kolm meediaallikat kust sai pidevalt infot.

Lähim kino oli Abja-Paluojas, tänaseks on seal Kuga kauplus ja hoone seinal on kiviplaat, kuhu on sisse raiutud tekst, mis meenutab 1949. aasta märtsiküüditamist. Kinos oli ligikaudu 210 kohta.

Vanaema nooruspõlves oli vaid kaks ajalehte. Rahva hääl ja Pravda.

Raadio oli populaarseim meedium. Tollane raadio kandis nime Stereoraadio.

Tänapäeval on infohulk ja meediavahendid palju suuremad ja laialdasemad, kui seda oli näiteks meie vanaemade nooruspõlves. Mida rohkem aega edasi, seda rohkemaks muutus info hulk ja meediumide arv. Tuli juurde telekas, raadiokanaleid oli rohkem. Tänapäeval on infoallikaid tohutult palju ja ei kujuta ette, et näiteks aasta, kahe, viie või isegi kümne aasta jooksul tuleks juurde mõni uus meedium, mida pole siiani olemas

Arvamus uudistest

Arvamus- artikli pealkirja ja sisu kokkusobivuse kohta

Tagatisraha suurenemine hoogustas taara tagastamist märgatavalt

Inimesed on kogunud taarat pikemat aega, et see nüüd suurema raha eest kokkuosta viia ja teenida kasu. Odavama pandiga ostetud pudelid saab  viia kokkuostu ja selle eest saab 0,10€

                                                                                                                                                                                    

Vaata, millised automargid ei läbi kõige sagedamini tehnilist ülevaatust

Kui puudu on vaid ohukolmnurk, mida on vaja näiteks rehvi vahetamisel, siis selle puudumine ei muuda sõidukvaliteeti. Sama on ka esituledega. Kui pirn läbi läheb, ei sega see autoga sõitmise kvaliteeti ja ei muuda autot veel halvemaks,  kuluvaid asju tuleb ikka aeg-ajalt juurde osta ja välja vahetada.

Oh õudust! Mariah Carey laulis oma fonogrammist mööda

Esineja ei laulnud päriselt, vaid oli oma muusika lindistanud ja seda esitanud.  Laulja ei liigutanud oma suudki õigesti, sest laul oli alles hiljuti välja tulnud ja imselt ei olnud see peas.

Kuidas mõjutab mind reklaam

Tänapäeval näeme reklaame kõikjal, näiteks internetis, ajalehtedes, poodides ning seda nimekirja võib jätkata lõputult. Tänapäeva ühiskond on justkui reklaamühiskond, peaaegu kõigele tehakse reklaami, sest inimene vajab tooteid ning äri müüki.

                Reklaamid on eelkõige selleks, et inimene teaks, et näiteks joogijanu kustutamiseks peab ostma just seda vett või mahla, sest see on parim ning sellele ei ole lisatud säilitusaineid. Inimesele on söök ja jook hädavajalikud ning ilma veeta ei ole võimalik elada. Söögita saab esialgu hakkama, kuid mitte kauaks, vaid mõned päevad. Tänu sellele ongi tootjad edukaid, kui teevad oma toodetele suured reklaamid ning panevad need välja kõikjale.

                Reklaamija eesmärgiks on oma kaupa müüa ning sellest tulu saada. Kui kauba järgi nõudlust ei ole, siis tooteid ei osteta ning äri läheb pankrotti. Selleks, et seda ei juhtuks, peab ettevõta tegema reklaami müüdavale kaubale. Tänapäeval elatubki ning saab toimida üks ettevõte ära reklaamidest, sest need mõjutavad üsna palu kauba nõudlust ja sellest oleneb firma kasum.

                Reklaame on väga erinevaid, ühed reklaamivad inimesi, näiteks valimiste eel on valimisreklaamid, teised reklaamivad erinevadi tooteid, mida nende firma pakub. Kõige enam häirivad mind valimisreklaamid. Need jätavad tunde nagu valetataks näkku. On üsna võimatu, et aastaga tõuseb alampalk 800€-ni. Kui seda müstilisel kombel suudetakse, siis võib arvata, et poes leivapätsi hind on ca 5€ ja liitri pudeli vee eest küsitakse 2€

                Reklaam on mõjutanud mind üsna palju. Poodi minnes janu kustutamiseks haarasin varem coca cola järele, kuid viimasel ajal olen mõelnud, et parim janukustutaja on endiselt vesi. Samamoodi on erinevate ilutoodetega. Ikka valin selle, mida on reklaamitud ja laialt tuntud. Ma ei tea millest see valik tuleneb, aga endaga on raske hakkama saada, kui käsi haarab 15€ ripsmetušši järele kui sama hea töö teeb ka 7€-ne. Reklaam on justkui ajusoppi kinni jäänud ning tänu sellele tegutseme automaatselt nii poes riiulitevahel jooki valides kui ka e-poest oste sooritades.

Sült

Metsas oli maja, mis näis kui piparkoogi maja, kus elas nõid Hansu ja Grete muinasloos. Kuid imelik näis see, et maja oli tunduvalt suurem. Maja korstnast ei tulnud ka suitsu, aknaluugid olid kinni ning ukse ees oli luud. Ometi võttis 17- aastane nägus prints julguse kokku ning astus sisse. Vaatas, et söögilauale on jäetud karp sülti. Roheliste lehetükkidega. Karbil oli kirjas, et see olevat kanepisült. Prints polnud kunagi oma elus sülti söönud, ta ei teadnudki mis see olla võiks. On vaid kuulnud kanepist, et sellest tehakse õli. Poiss puutus sõrmega sülti, tundus kahtlaselt vetruv ollus. Prints ei hoolinud sellest ning sõi hoolega. Mõne aja pärast ta tundis peapööritust ning läks teise tuppa. Istus toolile, kiiktoolile. Käis üks kõva praks ja tool katki oligi. Ta ehmus ning jooksis teisele korrusele. Seal oli kolm voodit. Esimesel voodil tundis ta ennast ebakindlalt, teine oli liiga lühike, kuid kolmas oli täpselt paras, kuid katki. Nii ta voodist padja kaasa võttis ning läks söögilaua alla magama. Järsku kuulis ta sammumist, mis lähenes majale. Kolm karu tulid tagasi. Isa, ema ja poeg. Mama oli rääkinud meestele, et ei ole tarvis keeta kanepisülti, kuid kus sa meestele siis vastu saad. Mama teadis kohe, et küll keegi neile jälile jõuab ning äri kinni paneb. Kogu karuperekond oli segaduses ning mõtlesid, et pakivad oma süldid ning otsivad uue metsa. Kuid oh ei, kõik oli hoopis vastupidi. Printsile meeldis sült tohutult ning palkas karuperekonna endile sülti keetma. Sellest hetkest töötavad karud lossis ning keedavad iga päev tuhandete kilode viisi sülti kuninglikule meesperele. Sellest süldist on saanud nii igapäevatoit kui ka piduroog. Karud on küll väsinud, kuid keedavad sülti tänini

Meediakasutus

Mina olen praegu 17-aastane noor. Kasutan erinevaid meediakanaleid info saamiseks. Ajalehtedest loen uudiseid enamasti Sakalast ning internetist Delfist ja Õhtulehest. Samuti meeldivad  mulle ajakirjad. Neist loen enamasti Cormopolitani, Kroonikat ja Naistelehte.

Internetikanalitest kasutan kõige enam Facebooki, Twitterit, Gmaili ja Bloggerit. Lisaks vaatan ka telekast erinevaid sarju.

Kui mu vanaema oli 18-aastane noor, siis tema vaatas telekast ainult Eesti Televisiooni pealt käivat "Aktuaalset kaamerat". Telekast polnud ka enamasti midagi muud vaadata. Ajalehed, mida ta luges olid Noorte Hääl, Rahva Hääl ja Tee Kommunismini. Kui vanaema noor oli, ei olnud tal kodus ka telefoni. Telefonid olid olemas vaid ümberringi olevates asutustes, nagu näiteks poes ja sides, kuhu sai minna ja vajadusel telefoni kasutada, kui oli vaja näiteks kiirabisse helistada vms.

Tänapäeva ja kunagise aja meediakasutus on oluliselt erinevad. Kasvõi juba sellepärast, et tänapäeval on väga palju uut tehnoloogiat ja võimalusi. Samuti on see kõigile soovijatele kättesaadav. Tänapäeva ühiskonnas on massimeedia kaudu leviv info ja meelelahutus muutunud inimese igapäevaelu lahutamatuks osaks. Selajal, kui mu vanaema oli alles noor, ei osanud ta unistadagi, milliseks maailm kujuneda võib.

Kuidas mõjutab mind reklaam?

Aastaid tagasi valitses ühiskonnas aeg, mil kõike oli vähe. Toodeti üldiselt väga kvaliteetset kaupa. Kauba suhtes polnud valikuid, tuli osta seda ühte, mida saada oli. Sel ajal polnud ka reklaamid nii levinud, kui tänapäeval. See on mõistagi arusaadav, sest tänapäevases ühiskonnas on välja kujunenud palju sama toote pakkujaid erinevates valdkondades. Seega tulebki teistest eristumiseks enda toodet inimestele reklaamida.

Reklaamid puudutavad meid kõiki - erinevate huvidega inimesi erinevate valdkondade reklaamid. Need on eelkõige loodud selleks, et me neid asju ostaksime. Et meil tekiks vajadus asjade järgi, mille poole me muidu võib-olla et ei vaatakski. Reklaamidega rõhutakse meie põhilistele vajadustele, milleks on söök, jook, ravimid, seks.

Reklaamid on tehtud spetsiaalselt selleks, et mõjutada inimesi, pannes neid asju ostama. Kuna reklaamid on üldiselt kallid, siis on need lühikesed. Selle eest aga väga hästi läbi mõeldud, kuidas teha inimesele selgeks, et just seda toodet oleks tal kindlasti vaja, isegi siis, kui see tegelikult ei ole vajalik.

Selleks kasutatakse mõistagi erinevaid kavalaid ja psühholoogilisi nippe. Kõik algab juba sealt maalt, et kes seda toodet reklaamis tutvustavad ehk kes on valitud näitlema. Näitlejaid on erinevaid. See, kes osutub valitus, sõltub sellest, mis toodet ja mis otstarbeks reklaamitakse. Selleks, et tekitada inimestel turvatunnet, et asi on ikka väärt ostmist, kasutatakse sageli reklaamides ära tuntud inimesi. Vahel aga on vaja rõhutada ilu (näiteks riiete reklaami puhul) ja siis osutub valituks mõni modell, kelle seljas näeb kõik ilus välja. See muidugi aga tekitab soovi endalegi see riideese soetada, mõtlemata sellele, et inimesed on erinevad ja kõik ei pruugi kõigi seljas ühtemoodi ilus välja näha.

Isegi, kui me teame, et reklaamis pole kõik päris nii nagu päriselt, teeme me sageli ikka valikuid just selle järgi, mida oleme reklaamis näinud. Me ei mõtlegi sellele otseselt, me lihtsalt alatedlikult ostame asja, mida nägime reklaamis. Näiteks lähed poodi juua ostma ja riiuli juures seistes sirutad ikka käe selle pudeli poole, mis on reklaamist tuttav, mitte aga selle poole, mida pole reklaamitud, sest see tundub sulle tundmatu.

Samuti on ka reklaame, mis ei käi minu tõekspidamistega kokku. Näiteks kohtab tänapäeval üha enam igalpool salendavaid tablette, kreeme ja igasugu imevidinaid, mis lubavad, et kulutame lühikese aja jooksul kiirelt ja kergelt kilosid ja olemegi ilma muretsemata väga heas vormis ja võime rahumeeli bikiinides randa minna. See aga pole kindlati tõsi. Tuleb olla realistlik ja mõelda. Kui need tooted aitavadki kaalulangusele kaasa, siis üsna suure tõenäosusega pole see püsiv ja kaalukaotus tuleneb vee mitte rasva arvelt, mistõttu tulevad need üleliigsed kilod tagasi. Sageli tuleb hiljem tagasi rohkem, kui esialgu kaotatud sai, sest organism vajab ikkagi ka toitaineid.

Me näeme igal pool enda ümber reklaame ja suur enamus meist on langenud ühel või mitmel korral reklaami ohvriks võib-olla endalegi teadmata. Reklaamid on tehtud eelkõige selleks, et inimesi asju ostma panna, aga tuleb olla realistlik ja mõelda, kas meil ikka on neid asju vaja, mida reklaamitakse. Kuigi reklaam mõjutab meid siiski alatedlikul viisil ikkagi, saame me selle ära hoidmisele ka ise kaasa aidata. 

Hüperlink

Mandlilaastuküpsised

Koostis- ja maitseained   

2 tk      Munavalge

2 spl    Vedel mesi     

200 g   Mandlilaastud           

2 spl    Värskelt riivitud sidruni koor

Valmistamine

1. Klopi munavalged kahvliga kergelt lahti, lisa segades mesi. Sega juurde mandlilaastud ja sidrunikoor. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lusika abil pisikesed pätsikesed.

2. Küpseta 160 kraadi juures 12 minutit või seni, kuni küpsised on kuldsed.

Värskete marjadega vahukooretort

Ehtne suvine tort. Kaunista seda just nende marjadega, mis parajasti aias-metsas valminud on. Talvel, kui värskeid marju pole, võib kasutada ka külmutatuid. Kogus 10 lõiku.

Koostis	Koostis- ja maitseained
PÕHI
5 tk	Muna
1.8 dl	Suhkur
1.5 dl	Nisujahu
3 tl	Küpsetuspulber
VANILLIKREEM
3 dl	Rõõsk koor 35%
1 tk	Munakollane
1.5 sl	Suhkur
2 sl	Vanillsuhkur
1.5 sl	Maisitärklis
MARJA-VAHUKOORETÄIDIS
1.5 dl	Rõõsk koor 35%
4 dl	Toormoos (värsketest marjadest)
KAUNISTAMISEKS
	Maaasikad
2.5 dl	Rõõsk koor 35%
1 tl	Vanillsuhkur

1. Põhja valmistamiseks vahusta mune suhkruga 10 minutit. Sõelu hulka küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Pane see lahtikäivasse 26 cm läbimõõduga koogivormi ja küpseta 200° juures 25 minutit. Lase põhjal jahtuda.

2. Valmista samal ajal kreem ja täidis. Kreemi tarvis pane potti 2,5 dl vahukoort, munakollane, tavaline ja vanillsuhkur ning tärklis. Kuumuta pidevalt kloppides, kuni segu pakseneb. Jahuta ning lisa ülejäänud, vahustatud koor.

3. Täidise tarvis vahusta koor ja sega toormoosi hulka. Lõika tordipõhi kolmeks kihiks. Kata alumine põhjakiht marjatäidisega. Pane teine kiht peale ja kata kreemiga. Lisa kolmas kiht. Kaunista tort vahetult enne serveerimist vanillsuhkruga vahustatud koore ja maasikate või muude marjadega. 

Antud postituses on kasutatud linkmist :)