esmaspäev, 10. november 2014

Videod






Mõned head laulud


Ofi - Siia ja Sinna




FAUL - Something New





Crew Cardinal - Forever Young 


Meediakasutus tänapäeval ja minu vanaema ajal



Mina olen praegu 17-aastane noor. Kasutan erinevaid meediakanaleid info saamiseks. Ajalehtedest loen uudiseid enamasti Sakalast ning internetist Delfist ja Õhtulehest. Samuti meeldivad  mulle ajakirjad. Neist loen enamasti Cormopolitani, Kroonikat ja Naistelehte.
Internetikanalitest kasutan kõige enam Facebooki, Twitterit, Gmaili ja Bloggerit. Lisaks vaatan ka telekast erinevaid sarju.

Kui mu vanaema oli 18-aastane noor, siis tema vaatas telekast ainult Eesti Televisiooni pealt käivat "Aktuaalset kaamerat". Telekast polnud ka enamasti midagi muud vaadata. Ajalehed, mida ta luges olid Noorte Hääl, Rahva Hääl ja Tee Kommunismini. Kui vanaema noor oli, ei olnud tal kodus ka telefoni. Telefonid olid olemas vaid ümberringi olevates asutustes, nagu näiteks poes ja sides, kuhu sai minna ja vajadusel telefoni kasutada, kui oli vaja näiteks kiirabisse helistada vms.

Tänapäeva ja kunagise aja meediakasutus on oluliselt erinevad. Kasvõi juba sellepärast, et tänapäeval on väga palju uut tehnoloogiat ja võimalusi. Samuti on see kõigile soovijatele kättesaadav. Tänapäeva ühiskonnas on massimeedia kaudu leviv info ja meelelahutus muutunud inimese igapäevaelu lahutamatuks osaks. Selajal, kui mu vanaema oli alles noor, ei osanud ta unistadagi, milliseks maailm kujuneda võib.


Meediakasutus tänapäeval ja emade-vanaemade nooruspõlves

Meediakasutus


Tänapäeval on erinevaid meediaallikaid väga palju ja iga inimene on valinud endale kõige sobivama, kust saada infot.

Hetkel olen ma 17 ja peamised meediaallikad mulle on igasugused erinevad ajalehed, näiteks Sakala, Õhtuleht ja internetis Delfi. Erinevad ajakirjad, kust informatsiooni saan, on Imeline Teadus, Kroonika, Mari, Pere & Kodu ning harvemini ka Top Gear Eesti. Raadiot ja telekat ma uudisteallinaka ei kasuta, pigem käib raadio taustaks, kui ma midagi teen ja telekast vaatan ainult sarju. Uusmeedia vallast kasutan internetti. Internetis näiteks veebiajalehed, otsingumootoritest leitav info, e-mailid, vikipeedia jne.

Kui minu ema oli 18..
siis telekas oli üks peamisi allikaid, kust sai info. Sel ajal oli vaid 1-2 kanalit. Eesti Televisoon oli kanal, mis oli kõigil inimestel olemas, kes omasid telekat. Teine kanal oli Kesktelevisoon, mis oli vene keeles. Seda kanalit sai vaadata siis, kui osteti juurde plokk, mida kutsuti detsimeetriplokiks. Detsimeetriplokk muutis detsimeeterala meeter alaks.
Ajalehed ja ajakirjad olid omamoodi tähtsal kohal. Ajalehtedeks olid Tee Kommunismile, Rahva Hääl ja Noorte hääl. Ajakirjadeks olid Noor Naine, Pioneer ja lastele Täheke.
Järgmiseks infoallikas oli raadio. Stereoraadio, Vikerraadio ja Esimene Programm olid raadiokanalid, mis eksiteerisid sellel ajal, pealekauba veel erinevad vene kanalid.
Sel ajal sai ka kino nimetada meediaallikaks, sest propageeriti venemaa usulisi filme. Lähim kino ema kodukohale oli Abja-Paluojas.

Kui minu vanaema oli 18..
siis oli vaid kolm meediaallikat kust sai pidevalt infot.
Lähim kino oli Abja-Paluojas, tänaseks on seal Kuga kauplus ja hoone seinal on kiviplaat, kuhu on sisse raiutud tekst, mis meenutab 1949. aasta märtsiküüditamist. Kinos oli ligikaudu 210 kohta.
Vanaema nooruspõlves oli vaid kaks ajalehte. Rahva hääl ja Pravda.
Raadio oli populaarseim meedium. Tollane raadio kandis nime Stereoraadio.

Tänapäeval on infohulk ja meediavahendid palju suuremad ja laialdasemad, kui seda oli näiteks meie vanaemade nooruspõlves. Mida rohkem aega edasi, seda rohkemaks muutus info hulk ja meediumide arv. Tuli juurde telekas, raadiokanaleid oli rohkem. Tänapäeval on infoallikaid tohutult palju ja ei kujuta ette, et näiteks aasta, kahe, viie või isegi kümne aasta jooksul tuleks juurde mõni uus meedium, mida pole siiani olemas.