esmaspäev, 10. november 2014
Meediakasutus tänapäeval ja minu vanaema ajal
Mina olen praegu 17-aastane noor.
Kasutan erinevaid meediakanaleid info saamiseks. Ajalehtedest loen uudiseid enamasti
Sakalast ning internetist Delfist ja Õhtulehest. Samuti meeldivad mulle ajakirjad. Neist loen enamasti
Cormopolitani, Kroonikat ja Naistelehte.
Internetikanalitest kasutan kõige enam
Facebooki, Twitterit, Gmaili ja Bloggerit. Lisaks vaatan ka telekast erinevaid
sarju.
Kui mu vanaema oli 18-aastane noor, siis
tema vaatas telekast ainult Eesti Televisiooni pealt käivat "Aktuaalset kaamerat".
Telekast polnud ka enamasti midagi muud vaadata. Ajalehed, mida ta luges olid Noorte Hääl, Rahva Hääl ja Tee
Kommunismini. Kui vanaema noor oli, ei olnud tal kodus ka telefoni. Telefonid
olid olemas vaid ümberringi olevates asutustes, nagu näiteks poes ja sides,
kuhu sai minna ja vajadusel telefoni kasutada, kui oli vaja näiteks kiirabisse
helistada vms.
Tänapäeva ja kunagise aja meediakasutus
on oluliselt erinevad. Kasvõi juba sellepärast, et tänapäeval on väga palju uut
tehnoloogiat ja võimalusi. Samuti on see kõigile soovijatele kättesaadav. Tänapäeva
ühiskonnas on massimeedia kaudu leviv info ja meelelahutus muutunud inimese
igapäevaelu lahutamatuks osaks. Selajal, kui mu vanaema oli alles noor, ei osanud ta
unistadagi, milliseks maailm kujuneda võib.
Meediakasutus tänapäeval ja emade-vanaemade nooruspõlves
Meediakasutus
Tänapäeval on erinevaid meediaallikaid väga palju ja iga
inimene on valinud endale kõige sobivama, kust saada infot.
Hetkel olen ma 17 ja peamised meediaallikad mulle on
igasugused erinevad ajalehed, näiteks Sakala, Õhtuleht ja internetis Delfi.
Erinevad ajakirjad, kust informatsiooni saan, on Imeline Teadus, Kroonika,
Mari, Pere & Kodu ning harvemini ka Top Gear Eesti. Raadiot ja telekat ma
uudisteallinaka ei kasuta, pigem käib raadio taustaks, kui ma midagi teen ja
telekast vaatan ainult sarju. Uusmeedia vallast kasutan internetti. Internetis
näiteks veebiajalehed, otsingumootoritest leitav info, e-mailid, vikipeedia
jne.
Kui minu ema oli 18..
siis telekas oli üks peamisi allikaid, kust sai info. Sel
ajal oli vaid 1-2 kanalit. Eesti Televisoon oli kanal, mis oli kõigil inimestel
olemas, kes omasid telekat. Teine kanal oli Kesktelevisoon, mis oli vene
keeles. Seda kanalit sai vaadata siis, kui osteti juurde plokk, mida kutsuti
detsimeetriplokiks. Detsimeetriplokk muutis detsimeeterala meeter alaks.
Ajalehed ja ajakirjad olid omamoodi tähtsal kohal.
Ajalehtedeks olid Tee Kommunismile, Rahva Hääl ja Noorte hääl. Ajakirjadeks
olid Noor Naine, Pioneer ja lastele Täheke.
Järgmiseks infoallikas oli raadio. Stereoraadio, Vikerraadio
ja Esimene Programm olid raadiokanalid, mis eksiteerisid sellel ajal,
pealekauba veel erinevad vene kanalid.
Sel ajal sai ka kino nimetada meediaallikaks, sest
propageeriti venemaa usulisi filme. Lähim kino ema kodukohale oli
Abja-Paluojas.
Kui minu vanaema oli 18..
siis oli vaid kolm meediaallikat kust sai pidevalt infot.
Lähim kino oli Abja-Paluojas, tänaseks on seal Kuga kauplus
ja hoone seinal on kiviplaat, kuhu on sisse raiutud tekst, mis meenutab 1949.
aasta märtsiküüditamist. Kinos oli ligikaudu 210 kohta.
Vanaema nooruspõlves oli vaid kaks ajalehte. Rahva hääl ja
Pravda.
Raadio oli populaarseim meedium. Tollane raadio kandis nime
Stereoraadio.
Tänapäeval on infohulk ja meediavahendid palju suuremad ja
laialdasemad, kui seda oli näiteks meie vanaemade nooruspõlves. Mida rohkem
aega edasi, seda rohkemaks muutus info hulk ja meediumide arv. Tuli juurde
telekas, raadiokanaleid oli rohkem. Tänapäeval on infoallikaid tohutult palju
ja ei kujuta ette, et näiteks aasta, kahe, viie või isegi kümne aasta jooksul tuleks
juurde mõni uus meedium, mida pole siiani olemas.
esmaspäev, 13. oktoober 2014
Uudiste võrdlus
Mulgid peavad konverentsi
Ma valisin selle uudise, sest see on üks oluline sündmus, mis toimub meie enda kodukohas.
Mulgid peavad täna Mustlas üheksandat korda oma konverentsi ning selle lõpul kuulutatakse välja Mulgimaa Uhkuse preemia saaja ning uus mulkide vanem.
Autokoolid: noored vajaksid koduseid lisatunde
Ma valisin selle uudise, sest see puudutab just minuealisi noori, kes praegusel ajal juba autojuhilube teevad või plaanivad teha.
Jõhvis on näha hulgaliselt õppesõiduautosid, mis pahatihti oma kobava liikumisega teisi juhte kiruma panevad.
Spordikooli naiskond võitis hõbedase karika
Ma valisin selle uudise, sest selliseid tublisid savutusi spordis on väga hea lugeda.
Pühapäeval Kohilas peetud Eesti U-20 neidude võrkpalli karikavõistluste finaalturniiril said viljandlannad teise koha.
Kas uudised on omavahel seotud?
Osaliselt küll. Esimene uudis mulgikonverentsist on nii kohalik, maakondlik, kui ka vabariiklik uudis.
esmaspäev, 6. oktoober 2014
pühapäev, 5. oktoober 2014
29. september "Internetitöötlus"
19. septembril Tarvast vallas Roosilla külas umbes kella 23 aeg läks kaduma ühe baleriina lipsuke.
Ausale leidjale ka vaevatasu!
esmaspäev, 22. september 2014
esmaspäev, 8. september 2014
Uusmeedia
Uusmeedia õppetooli eesmärgiks on interaktiivse meediaga seotud magistriõppe jätkamine ja arendamine. Õppetooli tegevus on suunatud digitaalse ja tehnoloogilise kunsti õpetamisele, uurimisele ja propageerimisele Eesti kultuuriruumis. Valdkonda võib määratleda mõistetega uusmeedia, meediakunst, interaktiivne meedia, uued tehnoloogiad (emerging technologies) jne. “Uus meedia” on koondnimetus innovatiivsetele arengutele viimase kahekümne aasta rahvusvahelises kunstis.
Kokku puutume igapäevaelus sellega igalpool sotsiaalmeedias, mida meie nagu ka teised tänapäeva noored igapäevaselt kasutame. Meil on näiteks facebook ja twitter.
Me loodame saada uusi ja huvitavaid kogemusi. Tahaksime saada meediavallas osavamaks.
Kokku puutume igapäevaelus sellega igalpool sotsiaalmeedias, mida meie nagu ka teised tänapäeva noored igapäevaselt kasutame. Meil on näiteks facebook ja twitter.
Me loodame saada uusi ja huvitavaid kogemusi. Tahaksime saada meediavallas osavamaks.
Tellimine:
Postitused (Atom)